Ühisturu loomisega 1.jaanuaril 1993 kaotati tollikontroll Ühenduse sisepiiridel. Eesti puhul hakkas see kehtima ühinemisel.

Euroopa Liidu üheks põhivabaduseks on ühtne avatud turg – kaupade vaba liikumine. Ühinemisel ei pea ühendusesisest kaubavahetust enam tollis deklareerima, selle asemel esitatakse maksuametile käibedeklaratsiooni lisana kord kvartalis ühendusesisese kaubakäibe aruanne. Üldreeglina maksustatakse kaupade tarnimine ostja asukohariigis. Et kaubakäive maksustamata ei jääks, saadab maksuamet regulaarselt Eesti müüja aruandel deklareeritud informatsiooni ostja liikmesriigi maksuametile.

Kauba müük. Nagu siiani ekspordi puhul hakkab ka ühendusesisese müügi puhul käibemaksule üldjuhul kehtima 0% määr. Selleks peab olema täidetud kaks tingimust:

1. nii kauba müüjal kui ka saajal peab olema kehtiv käibemaksukohustuslasena registreerimise number.
2. kaup peab toimetatama teise liikmesriiki.

Kui need tingimused on täidetud, siis arvestab käibemaksu ostja vastavalt oma riigi määrale. Kui üks kahest tingimusest ei ole täidetud, siis tuleb Eesti müüjal arvestada käibemaksu sarnaselt siseriikliku käibega.

Ekspordiks nimetatakse EL-is vaid kauba müüki, mis liigub üle ELi välispiiri.

Kauba soetamine. Kui need kaks tingimust on täidetud, siis maksustatakse ELi liikmesriikide vahelist kaubakäivet üldjuhul kauba saaja asukohariigis.

Kauba soetamist maksustatakse Eestis kehtestatud maksumääraga. Seda käsitatakse sarnaselt teenuse impordiga, st deklareeritakse kui maksustatavat käivet ning kui soetatud kaupa kasutatakse ettevõtluse tarbeks, siis saab sisendkäibemaksu maha arvata (sisendkäibemaks arvatakse maha üldreegli kohaselt). Seega tuleb reaalselt käibemaksu tasuda vaid juhul, kui kaupa ei kasutata ettevõtluse jaoks või kasutatakse maksuvaba käibe tarbeks.

Impordiks nimetatakse ELis vaid kauba soetamist, mis siseneb üle ELi välispiiri